30 Dastgo muo gæses avkalaš læ, ja muo noađđe gæppad læ.
12. Kapittal.
1 Damanaǥa aige de Jesus bældo čađa vagjoli sabbaten; mutto su mattajægjek borastuvvamen legje, ja gorne oivid si gasskegotte, ja borragotte.
2 Mutto go pharisæalaǯak dam oidne, de si celkke sunji: gæč, du mattajegjidad dakkek, mi i læk lovalaš dakkat sabbaten.
3 Mutto son sigjidi celki: æppetgo lokkam læk, maid David daǥai, go nælgest læi, ja su maŧkke guoimek?
4 Moft son Ibmel tempal sisa mani, ja geččujume laibid borai, maid borrat i læm sunji lovalaš, ige su maŧkke guimidi, mutto dušše fal papaidi?
5 Daihe æppetgo laǥast lokkam læk, atte papak sabbaten sabbat æppebasotek tempal sist, ja aššetæmek almaken læk?
6 Mutto mon digjidi cælkam, dast son læ, gutte stuorrab læ go tempal.
7 Mutto jos di lifčidek điettam, mi dat læ “armogasvuođa datom, mutto oafferid im,“ de æppet læm dubmim aššetes olbmuid.
8 Dastgo olbmu bardne hærra læ maida sabbat bagjel.
9 Ja dast son vulgi, ja sin synagogasek sisa manai;
10 Ja gæč, olmuš dast læi, gæst nubbe giet asstam læi; ja si jerre sust, ja celkke: lægo lavalaš